Uus aasta

Sügis on jälle käes; kool on alanud, ning mina olen oma sammud seadnud tagasi Aberdeeni. 30. augustil lendasin Edinburghi, kus mind ootas ees Sarahi tore pere, ning järgmisel päeval sõidutas Toni pere meid Aberdeeni, kus andsime korterilepingule allkirjad ning saime kätte võtmed. Siiani on naljakas mõelda, et meil on täitsa oma elamine, koos aia ja lärmakate naabritega. 

Meie korter on alumisel korrusel, aken roosa põõsa kohal on minu toa oma.

Selline näeb see aasta välja minu magamistuba:
  

Esimesed kolm päeva Šotimaal pidin veetma samades riietes ja seda teps mitte sellepärast, et mingit imelikku eksperimenti oleksin harrastanud, vaid kuna keegi mees mõtles, et lahedam oleks minu kohver kohale lennutada läbi Amsterdami, mitte otselennuga Helsing-Edinburgh, millel mina viibisin. See selleks.

Freshers Week algas see aasta 15. septembril ja kuna olin tiimi liige, siis ootasin seda nädalat päris suure huviga. Esimestel päevadel aitasime uutel õpilastel ühikasse kolida ning ülejäänud nädala jooksul viisime neid erinevatele üritustele nii päeval kui õhtul. Vahva nädal oli, sest sain palju uusi tutvusi, kuid järgmisel aastal sama asja enam ei kordaks. 

Oranž t-särk oli kohustuslik iga päev, nädala lõpuks oli see päris jubeda väljanägemisega.

Sarahiga toogapeol

Peened preilid Freshers Faire'il

Toni sünnipäeva kook, mis maitses paremini kui välja nägi (halva teostuse ajame freshers week'i ning unetu öö kaela)

Toni sünnipäeva puhul käisime sushit söömas ja xxl suuruses kokteile joomas.

Täpselt nädal hiljem oli Sarahi sünnipäev, kook näeb parem välja, sest seekord olime targad ja ostsime selle poest valmis kujul. Tema sünnipäeva tähistasime järgmisel päeval koos ta töökaaslastega Codonas'e lõbustuspargis, bumper cars atraktsioon pole vist kunagi nii lõbus olnud kui siis.

Toitume vist jätkuvalt paremini, kui keskmine tudeng võiks: 

Koduigatsuse peletamiseks tegin ema antud retsepti järgi ahjus peete ning kartulisalatit:

 Muidu olen üritanud tööd otsida, siiani küll tulemusteta. Tuleb välja, et ainus töö kuhu praegu kvalifitseeruksin on christmas temp (ehk pühade paiku poodides lisa-abiline), aga see pole just see mida ma hetkel soovin. Paraku teenindaja töö kuskil restoranis või baaris pole ka mulle, ehk seetõttu veedan hetkel nädalavahetusi kodu koristades, koolitöid tehes ning filme vaadates. Möödunud reedel oli mul National Insurance numbri mingit sorti kohtumine,  kui selle numbri kätte saan, siis saab tööd veel pingsamalt otsida. Avasin nüüd see aasta ka kohalikus pangas konto ja oman nüüd ka ilusa pildiga Bank of Scotland'i pangakaarti. 

Aga kool on jätkuvalt rohkem kui lahe. See semester õpime reklaamindust, ajakirjandust ja kommunikatsiooni ning logistikat. Ees ootab algusest lõpuni ajakirja kokku panemine, pean pidama koolitöö raames blogi (http://rrreti.tumblr.com/), tegema taas portsu board'e ning kirjutama jälle hulganisti report'e. Samas ootan ka juba detsembrit, et jõuluks Eestisse ja koju minna. Pean ausalt tunnistama, et mina, kes ma pole kunagi elus tundnud koduigatsust, olin vahepeal täitsa rabatud sellest emotsioonist. Kuid nüüd on elu taas kiireks läinud ja tagasi tulemisega seoses kahetsevaid mõtteid pole mõelnud. 

Usun, et see oli õige otsus jätkata ning Šotimaa koos siinsete sõpradega on saanud juba teiseks koduks.  

Meie fashion palace ülikoolis, mis läbis suvel uuenduskuuri ning on nüüd kaks korda suurem ja ilusam.