Sunday, November 11, 2012

November

Jätkuvalt imestan, kui kiirelt aeg mööda läheb. Hetkel on ülikoolis käes see aeg, kus kõik tööd vaja lähinädalatel valmis teha ja ära esitada, ehk üpriski kiire on! 

Vahepealne elu on aga päris vahva olnud. Paar nädalat tagasi tuli Inglismaalt külla Sarah'i sõber, kes valmistas meile korraliku õhtusöögi (Sunday roast). Nii hea oli üle pika aja süüa ahjus tehtud sooja toitu. 


 Tõestuseks, et ikka koolis ka käin, mina arvutiklassis (hehe):


Ajakirja, mida hetkel teeme, tuleb contributors page (kus on siis esindatud kõik, kes tegemises kaasa aitasid) ja selle tarbeks saime kõik väikese kasti jagu ruumi, mis oli tarvis oma soovi järgi ära 'disainida'. Kuna minu jaoks peitub siiani lihtsuses võlu, ei hakanud ma oma elulugu kasti mahutama ja piirdusin kurikuulsa tsitaadiga:


Sügis on kohal:


Vana hea Aberdeen Business School:


Väikestes gruppides pidime tegema kooitöö raames fotoshuudi. Tarvis oli see algusest lõpuni ise planeerida ning oma rühma järgi võin öelda, et koostöö siin riigis inimeste vahel on siiani raske, kuid lõpp hea kõik hea! Osalesin lisaks oma rühmale ka sõbranna rühma pildistamises. Täpsemalt vastutasin mina meigi tegemise eest. Pole ma mingi meigikunstnik, kuid huvi pärast olin nõus ja vastutasuks, lisaks kogemusele, sain väga vahva hommikupooliku toredate inimestega.


Pildistamine toimus Duthie pargis, kus asub ka kohalik botaanikaaed. Tegemist oli väga ilusa kohaga ja kuna see päev oli Aberdeeni sügise külmeim, olime kõik väga rahul, et pildistamine toimus botaanaikaaias sees, kus temperatuur sarnanes mõnusale troopikale. 


Nagu eelnevalt mainitud, osutus see päev kõike külmemaks. Kuna buss on kallis, siis tavaliselt me kõnnime linna. Ka sellel reedel seadsime Sarah'iga sammud kesklinna poole, kui äkitselt jäime lumetormi kätte. Ehk päev, mis algas troopikas, jätkus järsku karges talves. Õnneks oli mul riietus ilmale vastav ja saime linna ainult natuke külmununa, punaste ninade ja läbivettinud jalanõudega.



Kuna lumesadu järkus terve päev, hakkas osa sellest ka maad ametlikult valgeks katma. Õhtul valitses siin täielik lapimaa (kaua see ei kestnud, järgmiseks hommikuks oli kõik jälle tavaline hall).


Halloween'i raames ostsime poest hea hinnaga kaks kõrvitsat. Kuna eelmine aasta sai käidud kahel Halloween'i teemalisel peol, siis mõtlesime, et pole väga hull, kui seekord pidutsemise vahele jätame. Kõrvitsad tulid meile välja väga kaunid:
 Õigel Halloween'i päeval käisid meil uksetaga ka väikesed lapsed, viisakad kostüümid seljas. Kuna elame rajoonis, mis täis lapsi, siis olime me selleks valmis ja kommid olid olemas (kuigi Toni sõi pooled neist üksi ära...). Kõrvitsatega läks aga kurvalt. Kolm päeva hiljem avastasime, et keegi on need pihta pannud meie ukse tagant. Me ei tea siiani, mis põhjusel need kaduma läksid (tulnukad?).

Kuna sõbranna rühmal läks fotoshuut väga edukalt, siis otsustasime minna linna tähistama. Veetsime aega väga laheda sisustusega lounge'is, kus joogid maksid ainult £0.69 (nii hea diil). Kuid kuna järgmine päev oli koolis kell 9 algus, siis üsna pea jätsime fotograafiga hüvasti ja seadsime sammud kodu poole.


Ilus jõgi, mis eraldab Aberdeeni ghetto linnaosa Torry kesklinnast.



Esmaspäeval, 5.11, oli Guy Fawkes'i päev, mille puhul käisime rannas ilutulestikku vaatamas (Guy Fawkes Night/Day). Väga külm oli, kuid ilutulestik oli väga ilus ning minekut väärt.


Lõpuks toimus möödunud nädalal ka minu rühma fotoshuut. Nägin nii palju vaeva, et see hea tuleks. Nüüd vaja vaid oodata fotograafidelt ametlikke pilte.




Hetkel maadlen reklaaminduse kodutööga. Selgelt on näha erinevust esimese ja teise aasta vahel ülikoolis. Kuigi õppeaineid pole jätkuvalt palju, siis tööd on tunduvalt raskemad, detailsemad. Nüüd on viimane kuu selles semestris algamas ning selle aja sees vaja teha veel reklaaminduse report'e, logistika ettekanne ning report, kommunikatsiooni tunni jaoks ajakirja asjad jpm. Kuid vähemalt ei saa kurta, et igav oleks! Kõik need ülesanded on nii põnevad ja lahedad ning õnneks ka tuleviku suhtes vajalikud.
Eestisse tulen 11. detsember pühasid tähistama. Ei jõua ära oodata! 

Sunday, October 7, 2012

Uus aasta

Sügis on jälle käes; kool on alanud, ning mina olen oma sammud seadnud tagasi Aberdeeni. 30. augustil lendasin Edinburghi, kus mind ootas ees Sarahi tore pere, ning järgmisel päeval sõidutas Toni pere meid Aberdeeni, kus andsime korterilepingule allkirjad ning saime kätte võtmed. Siiani on naljakas mõelda, et meil on täitsa oma elamine, koos aia ja lärmakate naabritega. 

Meie korter on alumisel korrusel, aken roosa põõsa kohal on minu toa oma.

Selline näeb see aasta välja minu magamistuba:
  
Esimesed kolm päeva Šotimaal pidin veetma samades riietes ja seda teps mitte sellepärast, et mingit imelikku eksperimenti oleksin harrastanud, vaid kuna keegi mees mõtles, et lahedam oleks minu kohver kohale lennutada läbi Amsterdami, mitte otselennuga Helsing-Edinburgh, millel mina viibisin. See selleks.

Freshers Week algas see aasta 15. septembril ja kuna olin tiimi liige, siis ootasin seda nädalat päris suure huviga. Esimestel päevadel aitasime uutel õpilastel ühikasse kolida ning ülejäänud nädala jooksul viisime neid erinevatele üritustele nii päeval kui õhtul. Vahva nädal oli, sest sain palju uusi tutvusi, kuid järgmisel aastal sama asja enam ei kordaks. 


Oranž t-särk oli kohustuslik iga päev, nädala lõpuks oli see päris jubeda väljanägemisega.

Sarahiga toogapeol

Peened preilid Freshers Faire'il


Toni sünnipäeva kook, mis maitses paremini kui välja nägi (halva teostuse ajame freshers week'i ning unetu öö kaela)

Toni sünnipäeva puhul käisime sushit söömas ja xxl suuruses kokteile joomas.


Täpselt nädal hiljem oli Sarahi sünnipäev, kook näeb parem välja, sest seekord olime targad ja ostsime selle poest valmis kujul. Tema sünnipäeva tähistasime järgmisel päeval koos ta töökaaslastega Codonas'e lõbustuspargis, bumper cars atraktsioon pole vist kunagi nii lõbus olnud kui siis.

Toitume vist jätkuvalt paremini, kui keskmine tudeng võiks: 





Koduigatsuse peletamiseks tegin ema antud retsepti järgi ahjus peete ning kartulisalatit:




 Muidu olen üritanud tööd otsida, siiani küll tulemusteta. Tuleb välja, et ainus töö kuhu praegu kvalifitseeruksin on christmas temp (ehk pühade paiku poodides lisa-abiline), aga see pole just see mida ma hetkel soovin. Paraku teenindaja töö kuskil restoranis või baaris pole ka mulle, ehk seetõttu veedan hetkel nädalavahetusi kodu koristades, koolitöid tehes ning filme vaadates. Möödunud reedel oli mul National Insurance numbri mingit sorti kohtumine,  kui selle numbri kätte saan, siis saab tööd veel pingsamalt otsida. Avasin nüüd see aasta ka kohalikus pangas konto ja oman nüüd ka ilusa pildiga Bank of Scotland'i pangakaarti. 

Aga kool on jätkuvalt rohkem kui lahe. See semester õpime reklaamindust, ajakirjandust ja kommunikatsiooni ning logistikat. Ees ootab algusest lõpuni ajakirja kokku panemine, pean pidama koolitöö raames blogi (http://rrreti.tumblr.com/), tegema taas portsu board'e ning kirjutama jälle hulganisti report'e. Samas ootan ka juba detsembrit, et jõuluks Eestisse ja koju minna. Pean ausalt tunnistama, et mina, kes ma pole kunagi elus tundnud koduigatsust, olin vahepeal täitsa rabatud sellest emotsioonist. Kuid nüüd on elu taas kiireks läinud ja tagasi tulemisega seoses kahetsevaid mõtteid pole mõelnud. 
Usun, et see oli õige otsus jätkata ning Šotimaa koos siinsete sõpradega on saanud juba teiseks koduks.  



Meie fashion palace ülikoolis, mis läbis suvel uuenduskuuri ning on nüüd kaks korda suurem ja ilusam.





Sunday, March 11, 2012

Märts

Teine semester ülikoolis on pooleldi läbitud, ees ootavad nüüd paljud rühmatööde esitlused, esseed, eksamid jpm.
Aberdeen on vahva linn - iga päev suudab siin midagi põnevat meid üllatada. Näiteks täna ilmateadet lugedes saime peaaegu šoki, et siin on kaheksateist kraadi sooja. Möödas on ka minu elu esimene veebruar, kus ma ei näinud lund ega pidanud kandma talvejopet/mantlit, sest miinuskraade ei olnud (mõned haruldased ööd, kui -1 vast tuli, kuid see oli ka kõik). Sellist ilma ma ei osanud oodata, kui Aberdeeni tulin.
Märtsi alguses käis mul külas Melani. Nii hea oli mulle juba tuttavaks saanud keskkonnas näha kedagi, keda ma tean kauem kui neli-viis kuud. Kõik viis päeva, mis Melani siin oli, üritasime teha võimalikult palju. Käisime paljudes klubides, kunstimuuseumis Van Gogh'i ja Turner'it uudistamas, rannas vaatamata suurele tuulele, vaatasime Eesti Laulu finaali hea õhtusöögi saatel ning jõudsime isegi pubis õlut käia joomas (me muidu ei joo õlut...). Väga hea nädal oli!



Telefoniga tehtud "kvaliteetsed" pildid päikeseloojangust majadel...


Päikseline Aberdeen




Sarah'iga Triple Kirks'is lõunat söömas



Kuna elame ühikas siis ei pääse me üle ega ümber aeg-ajalt korterikaaslaste kiusamisest... Antud juhul esimesel korral kleepisime Toni uksele pilte, nädal hiljem kui ta kodust tagasi tuli ootas teda ees toidukilega kinni teibitud uks... Toni sai paar päeva naerda ja me olime enda üle väga uhked :D


Union Street



Tõestus, et muuseumis on ka päriselt käidud :D (kuigi pildistamine seal on ainult erilubadega...)

Construction&Technology tunnis tehtud töö


Mina bussipeatuses -.- haha


Kui õhtuti igav on, siis käime mereääres jalutamas. Pimedal ajal on seal päris hirmus, kuid lahe.

Pidime tegema paberist kleite, selline nägi välja minu tiimi kokku pandud kleit (olime ise väga uhked selle üle, pandi isegi kooli aatriumisse välja teistele vaatamiseks :D)


Melani ja mina Korova ööklubis ;)


Külaline viidi viisakalt Starbucksi!


Üks meie uhketest õhtusöökidest, siin siis "tervislik" kanawrap.

Täna 17-18 kraadiga rannas


Viisakad lained - meres on näha paar peanuppu, need on inimesed, kes Eestis läheksid talisuplejate nime alla vist...