Ma olin kunagi väga hea pakkija, oskasin kaasa võtta ainult vajaliku ning kohvri ja käsipagasi kaalu peale ei pidanud mõtlema. Praegu on aga hoopis teistmoodi ja pakkimine kohe üldse ei õnnestu. Võibolla on see seotud sellega, et pean pakkima nii pikaks ajaks; võibolla on mul lihtsalt raskusi olulise eraldamisega ebaolulisest. Kuid õnneks läks seekord hästi ja 400g ülekaalu anti andeks. Hetkel Tallinna lennujaamas istudes ongi ainsaks mureks hetkel jõuda Kopenhaagen-Aberdeen'i lennukile. Loodame, et mu jalad ei vea mind alt.
Pärast viimast postitust siin blogis oli meil detsembri lõpus ühikas väike jõuludetähistamine. Tegime oma korteris ise jõuluõhtusöögi ning vahetasime ka secret santa raames kingitusi. Pärast seda oligi aeg koju tulla. Kuna mul esimene semester eksameid ei olnud, vaid suuremahulised coursework'id, siis sain Eestis olla päris pikalt.
Jaanuari algus tervitas mind mandlite eemaldamisega. Seda päeva, 4. jaanuar, ootasin ja kartsin ma väga, sest see oli minu esimene operatsioon. Kuid narkoosi elasin üle, öö haiglas ka (Fertilitases on väga vahva personal!). Väga valus pidi hakkama alles paar päeva pärast lõikust ning arsti ja teiste inimeste eelnevate hoiatuste järgi olin valmis kõige hullemaks. Kuid mul läks paranemine päris normaalselt, valus oli ja kohati kohe väga, aga kahe nädalaga oli mu kurk peaaegu täielikult paranenud. Arsti sõnade järgi olid mu mandlid väga suured ja koledad ning olen õnnelik, et need nüüd väljas on.
II semester ülikoolis peaks tulema väga lahe, õppeained tunduvad huvitavad ning tunniplaan on ka mahukas + plaanid veebruariks ja kevadvaheajaks on hetkel veel nii ägedad, et neli kuud kodust eemalolekut ei tohikski raskeks kujuneda.
